Compensa Life » Kasulik info » Blogi » Elukindlustus või õnnetusjuhtumikindlustus – mis neil vahet on?

Elukindlustus või õnnetusjuhtumikindlustus – mis neil vahet on?

Compensa Elukindlustuse müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollom selgitab, mis vahe on õnnetusjuhtumikindlustusel ja elukindlustusel ning millal ja  kellel oleks mõtet ühe või teise

kindlustusliigi peale mõelda.

 

Mis on elukindlustuse ja õnnetusjuhtumikindlustuse vahe?

Need on tõesti kaks erinevat kindlustusliiki, mida aetakse väga sageli omavahel segi. Inimesed kipuvad arvama, et kui nad on sõlminud õnnetusjuhtumikindlustuse, siis neil on olemas ka elukindlustus. Kuid tegelikult see nii ei ole, sest õnnetusjuhtumikindlustus on  märksa piiritletum. See kehtib ainult juhul, kui inimene sureb või saab vigastada temast sõltumatutel välistel asjaoludel - kui temaga leiab aset reaalne õnnetus.

 

Ehk siis kukub, jääb auto alla, saab põletada, murrab käeluu?

Just, kõik need on õnnetused. Aga õnnetusjuhtumikindlustuse alla lähevad ka kõik kogemata juhtunud vigastused aiatöödel, sporditraumad, liiklusõnnetused, ükskõik, kas oled autos sees või autost väljas.

 

Millised on õnnetusjuhtumikindlustuse piirangud?

Meie nimetame neid „välistusteks“ ja lepingut sõlmides selgitame kliendile alati kõik olukorrad lahti. Näiteks kui inimene läheb autorooli joobes ja satub õnnetusesse, siis sellisel juhul õnnetusjuhtumi­kindlustus ei kehti. Loomulikult me eeldame, et inimene teeb kõik selleks, et õnnetustesse mitte sattuda.

 

Kes on õnnetusjuhtumikindlustuse sihtgrupp?

Õnnetusjuhtumikindlustus sobib kõigile aga kindlasti on see populaarsem inimeste seas, kes elavad aktiivset elu, tegelevad spordiga, reisivad ja liiguvad palju ning vajavad endale traumakaitset, aga ka oma lastele - näiteks hobide ja spordiharrastustega tegelemise ajaks. Samamoodi on sihtgrupiks füüsilise töö tegijad, kellel on tööst tingituna suurem oht vigastusteks.

Õnnetusjuhtumikindlustust tehakse mõeldes iseendale -  kas mina (ja mu pere) saab rahaliselt hakkama, kui õnnetuse tõttu sissetulekud vähenevad. Kuid veelgi olulisem, kas mul on piisavalt vahendeid ka pikemaks ja kallimaks taastusraviks, kui õnnetuse tagajärjed on raskemad. Kui trauma tagajärjel inimene sureb, siis saavad hüvitise need, kes temast alles jäävad.

 

Aga kui nüüd rääkida elukindlustusest, siis mida see täpselt hõlmab?

Elukindlustus sõlmitakse pigem selleks, et enda surma korral kaitsta oma lähedasi majanduslikesse raskustesse sattumast. See kindlustuskaitse on palju laialdasem ja katab kõik surmajuhtumid: nii haigusest kui õnnetusest tingitud surma, isegi enesetapu. Õnnetusjuhtumikindlustus kehtib ainult õnnetuse puhul, kuid haiguse, näiteks infarkti, tagajärjel saabunud surma korral sealt hüvitist ei maksta.

 

Kellel soovitaksite teha elukindlustust?

Elukindlustus on mõeldud selleks, et kaitsta oma lähedasi, kui surm tuleb liiga vara – ajal, millal inimene on täies elujõus. See on oluline siis, kui tal on temast rahaliselt sõltuvaid pereliikmeid või teisi hooldatavaid, samuti kui tal on materiaalseid kohustusi, mida tema surma korral peab hakkama täitma keegi teine.

Kindlustushüvitis ei korva kalli inimese kaotust, kuid aitab perel oma elu uutesse rööbastesse suunata ning leevendada finantside vähenemisest tingitud elumuutusi – näiteks laste õpingute ja treeningute toetamine, aga ka lihtsamad asjad -  et perel oleks raha igapäevaste toimingutega hakkama saada, söök oleks laual, riided seljas, üürid makstud. Rääkimata ohust, et sissetuleku kaotus ei tooks kaasa kodust välja kolimist.

 

Millal on siis õige aeg elukindlustus sõlmida?

Kindlasti on kasulikum teha elukindlustusleping võimalikult noorelt ja võimalikult pikaks ajaks, sest seni kuni oled terve, on kindlustusmakse soodsam.

Selgitan: kindlustusriskid hinnatakse ja kindlustusmakse arvutatakse lepingu sõlmimise hetkel. Kui  leping on pikaks perioodiks ja selle kehtivuse ajal tervis halveneb, näiteks saab kindlustatud isik infarkti, siis läheb kõik tema jaoks samamoodi edasi - uut riskihindamist ei tehta, kindlustusmakse läbielatud infarkti tõttu ei muutu ja leping jätkub.

Pikka perioodi ei tasu karta – kui kindlustusvajadust enam ei ole, saab lepingu alati lõpetada.

 

Mida on veel elukindlustust tehes oluline teada ja silmas pidada?

Valige sobiv kindlustussumma - suur elukindlustussumma võib küll olla efektne, kuid see ka maksab rohkem. Tasub pereliikmetega ja nõustajaga oma tegelikud vajadused läbi arutada ja valida summa, mis oleks piisavalt suur, et kataks vajaliku, kuid samas selline, et kindlustusmakse tasumine kurnav ei oleks.

Täiendavad kindlustuskaitsed – põhilepingule saab valida juurde mitmeid lisakaitseid. Tean, et kindlustusspetsialistile on see lihtne, kuid tavainimesel on erinevate kaitsete osas raske orienteeruda. Compensas saab täiendavaid kindlustuskaitsed lepingu kehtivuse ajal vastavalt vajadusele muuta.

Iga pere kindlustusvajadused on erinevad ja muutuvad ajas. Selleks tasubki nõustamisele tulla ja kõik ise järele uurida.

 

Compensa Elukindlustusel on novembri keskpaigani käimas kampaania „Compensa kaitseb Sind ja Sinu lähedasi õnnetuse tagajärgede eest“. Mida see sõnum tähendab?

Kõigepealt seda, et Compensa Elukindlustus pakub kindlustuskaitseid pea igaks elujuhtumiks ja igale pereliikmele. Käimasoleva kampaania raames saate endale soetada õnnetusjuhtumikindlustuse, mis sisaldab 50 000 euro eest surmakaitset, 50 000 euro eest püsiva puude kaitset ja 5 000 euro eest valuraha kaitset, kõigest alates 10 euro eest kuus. Lõplik hind selgub peale riskihindamist ja sõltub peamiselt Teie ametist ja hobidest. Lisaks anname omalt poolt üheks aastaks surmajuhtumikaitset 10 000 euro väärtuses. 

 

Õnnetusjuhtumikindlustuse kohta küsi lisainfot Compensa Elukindlustuse kindlustusnõustajalt telefonil 610 3000. Tutvu tingimustega veebilehel www.compensalife.ee.